Uuring: Eesti õpilaste seas on kasvanud õiglase kaubanduse tähtsus ning suuremat vastutust oodatakse ettevõtetelt

AD5A1899 0DCA 4EEF 9E89 33EC5C1EEB98

Noorte hulgas on Fairtrade märgisest kõige teadlikumad alla 15-aastased, selgus värskest uuringust. Seejuures oskavad just nooremad ka enam põhjendada selle vajalikkust. Oluliselt on õpilaste seas kasvanud õiglase kaubanduse alane teadlikkus ning keskkonnasäästlikkuse ja ettevõtete vastutuse tähtsus. 

Just nooremad õpilased on teinud läbi suurema muutuse võrreldes paari aasta taguse ajaga ning huvitaval kombel on alla 15-aastased kohanud Fairtrade märgist enam (73%) kui vanemad õpilased (15-19a, 62%), selgus Eesti õpilaste seas läbi viidud värskest õiglase kaubanduse teadlikkuse uuringust, mida korraldas MTÜ Mondo juba neljandat korda.

Uuringu kohaselt on Eesti õpilaste usk õiglase kaubanduse süsteemi tõusnud (66%, 2018. a 60%). Nooremad kui 15-aastased õpilased usuvad õiglase kaubanduse süsteemi natuke rohkem (75%) kui 15-19-aastased õpilased (65%). Tüdrukud usuvad sellesse rohkem (70%) kui poisid (63%).

Tähendus on laiem

Võrreldes 2018. aastal läbi viidud uuringuga on õiglase kaubanduse tähendus jäänud samaks, ent see paistab hõlmavat õpilaste jaoks rohkem aspekte. 
Endiselt tähendab õiglane kaubandus õpilastele inimväärset tasu töölistele (81%) ning laps- ja orjatöö keeldu (76%). Natuke vähem, aga samuti olulisel kohal, on usaldusväärsus (64%) ja keskkonnasäästlikkus (55%). 
Üldiselt on “ei oska öelda” vastuste hulk kõigis küsimustes võrreldes 2018. aastaga kahanenud.

Keskkonnasäästlikkus

Kui 2018. aastal oli vanematel õpilastel rohkem põhjendusi, miks õiglase kaubanduse tooteid osta, siis seekord on pigem noorematel rohkem põhjusi. Samuti tõid nooremad kui 15-aastased rohkem välja keskkonnasäästlikust (34%) kui vanemad õpilased (22%).
Võrreldes 2018. aastaga on keskkonnasäästlikkus hüpanud olulisuselt 4. kohalt (2018. a 19%) 3. kohale (24%). Tüdrukutel on poistest enam põhjendusi, miks nad neid tooteid ostavad. 

Ettevõtetelt oodatakse suuremat vastutust

Enamasti leitakse, et õiglase kaubanduse ideed peavad toetama eeskätt Eesti ettevõtted, kes kasutavad toorainet (34%). Võrreldes 2018. aastaga näevad õpilased ärisektoril suuremat vastutust (2018. a 76%, nüüd 83%).
74% leiavad, et Eesti ettevõtted võiksid kasutusele võtta eetiliselt sertifitseeritud tooraine (tõusnud 10%, 2018. a 64%). 
81% usuvad, et tarbijad saavad oma ostukäitumisega mõjutada inimeste elu arengumaades (73% 2018. a).

Poest raske leida

Fairtrade märgisega tooteid ei osteta eelkõige seepärast, et neid on poeriiulitelt raske leida (39%). 21% vastanud õpilastest ütlevad, et neid tooteid ei müüda seal kaupluses, kust nad tavaliselt ostavad.
Fairtrade märgist toodetel on märgatud sama palju kui eelmiseski uuringus - 64%. Seejuures on tüdrukud märgist kohanud rohkem (67%) kui poisid (60%).

Valmisolek osta on kasvanud

Valmisolek osta õiglase kaubanduse tooteid ka edaspidi on suurenenud (72% asemel 78%).
Kõige suurema tõenäosusega jätkavad toodete ostmist tüdrukud (85%, poisid 68%) ja need, kes märgist teavad; kes usuvad, et sertifitseerimisüsteem töötab arengumaade põllumeeste ja tööliste huvides ning kes usuvad, et tarbijad saavad oma ostukäitumisega mõjutada inimeste elu arengumaades.
Enamasti ostetakse Fairtrade märgisega tooteid, sest leitakse, et see parandab inimeste elujärge arengumaades (41%) ja usaldatakse Fairtrade’i põhimõtteid (32%).

Uuringus osales 25 kooli ja 1307 õpilast.

Kõige rohkem vastajaid (üle saja vastaja) oli Pärnu Ühisgümnaasiumist, Tallinna 32. Keskkoolist, Tallinna Tehnikagümnaasiumist ja Viimsi Koolist. Vastanuid oli üle terve Eesti.

Vaata uuringu kokkuvõtet siit

Eesti õpilaste õiglase kaubanduse teadlikkuse uuringut on MTÜ Mondo korraldanud üle kahe aasta 2014. aastast peale. Viimased kaks korda on keskendutud ainult noortele (varasemalt kogu elanikkond):  uuring 2016, uuring 2018

MTÜ Mondo tegutseb 2007. aastast ning on tänaseks Eesti suurim arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegelev organisatsioon. 


*

Meeldetuletuseks rahvusvahelised õiglase kaubanduse tingimused: 

toote miinimumhind peab katma kõiki kulusid ja sisaldama lisatasu (ingl k Fairtrade premium), mis lähtub maailmaturu hinnast; töölistele on makstud elamisväärset töötasu; keelatud on laps- ja orjatöö kasutamine ning tootmine on keskkonnasäästlik.