Šokolaadi lapsorjad - CNN'i uuriv dokumentaalfilm
- Üksikasjad
- 21.02.2012
Dokumentaalfilmis „Šokolaadi lapsorjad“ (Chocolate's Child Slaves) suunduvad CNN-i reporterid David McKenzie ja Brent Swails Elevandiluuranniku südamesse, et uurida sealsetes kakaoistandustes lapstöö olukorda.
Daloa, Elevandiluurannik – miljardi dollariline šokolaaditööstus saab alguse töölistest nagu Abdul. Ta kükitab ühes Elevandiluuranniku istanduses koos tosina teise kakaoviljade korjajaga.
Abdul lööb kollast kakaovilja pikuti käes hoides kaks korda. Vili raksatab lahti ja selle sees on näha piimjasvalgeid kakaoseemneid, mis leiavad koha aina kasvavas hunnikus.
Abdul on kümme aastat vana, töökogemust on tal juba kolm aastat. Ta pole kunagi šokolaadi maitsnud.
CNN-i Freedom Project'i eestvedamisel läbi viidud uuringu käigus, mis viidi läbi Elevandiluuranniku kakaokasvatuse piirkonna keskmes, sai CNN-i ajakirjanikele selgeks, et lapstööjõud, inimkaubandus ja lapsorjus on siinses maailma tuntuimate kaubamärkidega seotud tööstuses tavaline nähtus.
See ei peaks nii olema!
Mitmed 2001. aastal ilmunud raportid tõid päevavalgele rängad inimõiguste rikkumised kakaotööstuses. Sellele järgnes USA seadusandjate tugev surve muutuste läbiviimiseks kakaotööstuses.
“Me leiame, et avalikkus peaks olema sellest teadlik ja me peame selle olukorra lõpetamiseks midagi ette võtma,” sõnas Iowa senaator Tom Harkin, kes oli koos New Yorgi esindaja Eliot Engeliga survestajate eesotsas. “Kui paljud inimesed Ameerikas teavad, et kogu šokolaad, mida nad söövad – maiustused ja kogu see tore šokolaadivalik – valmib hirmsa lapsorjatöö läbi?”
Loe lisaks Harkin-Engeli protokollist!
Kakaotööstuse intensiivse lobitöö tulemusena ei suudetud siiski seadust läbi suruda. Selle asemel loodi vabatahtlik protokoll lapstööjõu kõige räigemate vormide kui “kiiret lahendust vajava probleemi” kõrvaldamiseks, millele kirjutasid alla kakaotööstuse juhtfiguurid. Üks protokolli võtme-eesmärkidest oli muuta kakaotööstus lapstööjõuvabaks.
“See loodi eesmärgiga lõpetada lapstööjõu kasutamine kakaoistandustes,” sõnas Engel.
See pole teoks saanud!
UNICEFi hinnangul töötab Elevandiluuranniku istandustes, kus toodetakse ligi 40% kogu maailma kakaost, ligikaudu pool miljonit last. Nende sõnul kasutatakse sadu tuhandeid lapsi kõige raskemat sorti töödes, kusjuures paljusid neist smuugeldatakse selleks üle riigipiiride.
Tulane’i Ülikoolis hiljuti läbi viidud uuring näitab, et kakaotööstuse püüded lapstööjõu kasutamist lõpetada on olnud “ebaühtlased” ja “ebapiisavad”. 97% Elevandiluuranniku farmeritest on jäänud sellest puutumata. Tööstuse esindaja riigis ei nõustu aga antud hinnanguga.
“Ma leian, et olukord on tunduvalt paranenud,” lausus Rabola Kagohi, kes juhib International Cocoa Initiative (ICI) Elevandiluuranniku haru. Tegemist on šokolaaditööstuse algatusega võidelda lapstööjõu kasutamise ja sellega seotud inimkaubandusega. “Tänasel päeval on meie sõnumil juba füüsiline mõju,” lisas Kagohi.
Kagohi töötab keldrikontoris koos oma ainsa alalise kaastöötajaga.
“Meil on tulemusi,” sõnas ta. “Te oleksite võinud rääkida mõne istandusepidajaga.”
CNN rääkis farmeritega kakaokasvatuspiirkonna südames, kuid ei ICI, valitsus ega šokolaaditootjad polnud mitte ühegagi neist lapstööjõu asjus kontakti astunud.
Lapsed nagu Abdul ei tea midagi protokollidest ega sertifikaatidest. Nende maailm on töö.
Pärast Abduli ema surma tõi võõras isik ta üle riigipiiri istandusse tööle. Poisi enda sõnul saab ta töö eest nigelat toitu, mõned päevinäinud riided ja istandusepidajalt harva ka taskuraha. Abdul on tänapäeva lapsori.
Seejuures pole ta oma kaaslaste seas ainus nooruk.
Yacou väidab, et on 16 aastat vana, kuid tundub näost palju noorem.
“Ema tõi mu siia Burkina Fasost pärast isa surma,” sõnas ta.
Yacou jalgu katab matšeete lõikearmide ruuduline muster. Ta niidab kakaopõldudel rohtu, kuid ei saa sellega on raske hakkama ilma ennast vigastamata. Lõikushooajal töötab ta päevast päeva kakaovilju lõhkudes.
Emotsionaalsed haavad ulatuvad aga palju sügavamale.
“Ma tahaks koolis käia. Tahan õppida lugema ja kirjutama,” sõnas ta. Yacou pole päevagi koolis käinud ja ta ei tea, kuidas oleks võimalik istandusest lahkuda.
“See vihastab mind,” ütleb Engel. Ta leiab, et šokolaaditootjate tegevus siiani pole olnud piisav. “Nad teevad meiega koostööd ja meil on selle üle hea meel, aga nad võiksid teha palju rohkem.”
Loe siit šokolaaditootjate vastuseid!
Üks Elevandiluuranniku kakaokaubanduse põhilisi osalisi on riigi valitsus. Ehkki Elevandiluurannik on enda kätte haaranud suure osa kakaoturust, on ta jätkuvalt kõigi näitajate poolest maailma vaesemate riikide seas.
Valitsusladvik süüdistab kakaotööstuse probleemides poliitikaid ja sõda.
“Kolmkümmend aastat poliitilist ebastabiilsust kahjustas tugevalt meie majandust üldiselt, eriti aga põllumajandussektorit ja veel konkreetsemalt just kakaotööstust,” lausus Elevandiluuranniku põllumajandusminister Sangafowa Coulibaly. “Need on kahjuks kaotatud aastad.”
Riigipöördekatse järel 2002. aastal lõhenes riik kaheks ning tollal suutis ÜRO kodusõja ära hoida. Pärast viimaseid vaidlustatud presidendivalimisi, kui tollane president Laurent Gbagbo keeldus tagasi astumast, vallandus aga riigis vägivallalaine.
Alassane Ouattara juhtimisel töötav uus valitsus on veendunud, et nüüd on võimalik vajalikud reformid läbi viia.
“Asjad saavad vaid paremuse poole liikuda,” sõnas Coulibaly. “See on võimalik peamiselt tänu sellele, et poliitiline kriis on möödas, et relvastatud konfliktid on möödas.”
Paljud vaatlejad aga ei usu, et uus valitsus peab orjanduse kõrvaldamist kakaoistandustes prioriteediks.
Nüüd, kui riigis valitseb rahu, saavad hoopis inimkaubistejad jälle vabalt tegutseda. ÜRO ametnike sõnul pidurdas Elevandiluuranniku konfliktiolukord inimkaubandust, sest inimesed ei julgenud sel ajal riigipiire ületada.
Hoolimata lubadustest probleemi lahendada, leidis CNN-i uuring eest vaid täitmata lubadused. Need lubadused aga ei aita sellises olukorras lapsi nagu Abdul ja Yacou.
Allikas: http://thecnnfreedomproject.blogs.cnn.com/2012/01/19/child-slavery-and-chocolate-all-too-easy-to-find/
Tõlkinud Triinu Lepp
