Banaanitootmise tegelikud kulud: 2019. aasta üleilmne uuring

Banaan on kahtlaselt odav. Põhjus on selles, et lõpphinna kujundamisel ei arvestata tootmisega kaasnevaid „väliskulusid“ ehk banaanide tootmisega kaasnevate tegelike kulude ja mõjuga keskkonnale ja ühiskonnale.

Seda, et banaanide ärilisel eesmärgil tootmisel on keskkonnale ja ühiskonnale negatiivne mõju, on tõdetud juba pikka aega. Huvirühmad nõuavad kestlikumate ja läbipaistvamate tootmisprotsesside poole püüeldes ettevõtetelt aina enam seda, et viimased sellised väliskulud sisestaks.

Selleks, et teada, kui suured need kulud tegelikult on, tellis Fairtrade International True Price’ilt ja Trucostilt peamiste päritoluriikide – Colombia, Dominikaani Vabariigi, Ecuadori ja Peruu – banaanitootjate sotsiaalsete ja keskkonnalaste väliskulude kohta esimese sellealase uuringu. Uuringu eesmärk oli teha kindlaks kogu sektori kõige suuremad kulutused, võrrelda neid Fairtrade’i süsteemiga liitunud tootjate omadega ning tuua esile nende tootjate head tavad, kellel olid parimad sotsiaalsed ja keskkonnaalased tulemused.

PEAMISED TULEMUSED

Banaanisektori tootmises ületavad sotsiaalsed kulud keskkonnaalaseid kulusid

Uuringu käigus arvutati välja, et banaanitootmise sektori keskmised väliskulud on kokku 6.70 dollarit kasti kohta. Üks kast võrdub 18,14 kilogrammi banaanidega.

Leiti, et sellest keskmisest kogukulust on sektori keskmised sotsiaalsed kulud suuremad kui keskmised keskkonnalased kulud: 4 dollarit, võrreldes 2.70 dollariga.

Suurimad sotsiaalsed kulud kõigis neljas uuritud riigis on töötajate ebapiisav palk ja sotsiaalkindlustus ning väiketootjate ja nende perekondade ebapiisav sissetulek. Kokku on need keskmiselt kuni 33% välistest kogukuludest. Suurimad keskkonnaalased kulud kõigis neljas uuritud riigis on maakasutus (21%), kliimamuutused (10%) ja veevarude vähenemine (6%).

Banaanisektor saab Fairtrade’i kestlikest tavadest õppust võtta

Banaanisektori tootjad võivad oma tulemusi parandada, võttes kasutusele Fairtrade’i süsteemiga liitunud tootjate head tavad: peamiselt need, mis on seotud tootjate ebapiisavast sissetulekust, töötajate ebapiisavast palgast ja sotsiaalkindlustusest, töötajate ahistamisest ning tervise ja ohutusega seotud riskidest tingitud sotsiaalsete kuludega. Keskkonnaalaste kestlike võimaluste hulka kuuluvad kliimamuutustega seotud kulude vähendamine, maakasutuse mõjude minimeerimine ja Fairtrade’i lisatasu strateegilisem kasutus (palgalisa, tootlikkusse ja tööjõu tõhususse investeerimine).

Fairtrade’i süsteemiga liitunud tootjate väliskulud on sektori keskmisest väiksemad

Uuringu käigus avastati, et banaanitootmise keskmised väliskulud on Fairtrade’i süsteemiga liitunud tootjatel 45% väiksemad kui sektori keskmistel tootjatel: 3.65 dollarit, võrreldes 6.70 dollariga kasti kohta. See erinevus tuleneb peamiselt sellest, et Fairtrade’i süsteemiga liitunud tootjatel on märkimisväärselt väiksemad välised sotsiaalsed kulud kui sektori võrdlusalusel. Tootjate välised keskkonnaalased kulud olid keskmise mõttes sarnased.

Uuring käsitles eraldi ka väiketootjaid ja -istandusi. Istanduste lõikes on Fairtrade’i süsteemiga liitunud tootjatel 58% väiksemad väliskulud kui sektoris keskmiselt (3.09 dollarit vs. 7.33 dollarit kasti kohta). Fairtrade’i süsteemiga liitunud väiketootjate väliskulud on 29% väiksemad kui sektori võrdlusalusel (3.99 dollarit vs. 5.63 dollarit kasti kohta).

Fairtrade’i süsteemi banaanitootmise sotsiaalsed kulud moodustavad sektori võrdlusalusest veerandi (1.05 dollarit vs. 4 dollarit kasti kohta), peamiselt seetõttu, et töötajate palk on suurem ja sotsiaalkindlustushüvitised parimad ning väiketootjate sissetulekud suuremad. See rõhutab Fairtrade’i standardite ja hinnakujunduse olulisust ning toob esile ka tootlikkuse parandamiseks tehtavaid pingutusi.

PEAMISED TARKUSETERAD JA SOOVITUSED

Vähendada sotsiaalseid kulusid, töötades sektoris inimväärse palga kehtestamise nimel

Fairtrade’i standardid ning Fairtrade’i miinimumhind ja lisatasu muudavad banaaniistanduste töötajate paremad töötingimused ja põhipalga kohustuslikuks. Inimväärse palga saavutamiseks astub Fairtrade mitmete mehhanismide kaudu samme. Fairtrade’i palgatööjõu standard vaadatakse 2019. aastal üle, et uurida võimalusi kehtestada banaaniistandustes töötajatele päritoluriigipõhised põhipalga tasemed. Uuriti, kas saaks üldisemalt rakendatavaks muuta seda, et lisatasuks makstakse sularaha rohkem välja (praegu 20% või mõnedel juhtudel 50%). Teiste mehhanismide hulka kuuluvad Fairtrade’i miinimumhinna ülevaatamine ning palga mõjutamiseks mõeldud programmide osas äripartneritega koostöö tegemine.

Parandada töötajate mõjuvõimu suurendamist

Joondudes Fairtrade’i laiemast töötajate õigusi puudutavast tegevuskavast, toetab Fairtrade Dominikaani Vabariigi ja Ghana Fairtrade’i süsteemiga liitunud banaaniistanduste töötajate mõjuvõimu pikaajalisemat suurendamist, mille eesmärk on parandada muutuste esilekutsumiseks töötajate läbirääkimisvõimekust. See hõlmab koostööd ametiühingutega (Ghanas) ning töötajate õiguste ja eri sugusid puudutavate õiguste alaste koolituste korraldamist ja töötajate töövõrgustike tugevdamist.

Parandada nii keskkonnaalaste kui ka sotsiaalsete kulude vähendamiseks tootlikkust

Uuring toob välja, et tootlikkuse parandamine võib vähendada nii väliseid keskkonnalaseid kulusid kui ka ebapiisavast palgast ja sissetulekust tingitud sotsiaalseid kulusid. Fairtrade käivitas Ladina-Ameerika banaanisektoris 2015. aastal tootlikkuse parandamise programmi, et suurendada keskkonnasõbralike meetodite abil väiketootjate saaki. Programm aitas nendel tootjatel esimese kahe aasta jooksul saaki 29% võrra suurendada, samas kui nad kasutasid tootmiseks vähem põllumajanduskemikaale ja vett. Selle tulemusel vähenesid banaanikasvatajate püsikulud ja suurenes netotulu. Õiglase kaubanduse üleilmse süsteemi investeeringu toel laiendab CLAC programmi rohkematele Ladina-Ameerika väiketootjatele.

Teha koostööd ja toetada kogu sektorit hõlmavat tegevust

Sellest uuringust saab andmeid, mida Fairtrade ja teised toetajad saavad nende poliitiliste meetmete rakendamise toetamiseks kasutada, mis vähendavad väliseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kulusid. Need hõlmavad suuremat alampalka, suuremaid sotsiaalkindlustussissemakseid ning maahoiuga seotud meetmeid (millega kaasneb tootlikkuse parandamine, mis võimaldab tootjatel väiksema maa-ala peal rohkem kasvatada). Fairtrade’i töötajate õiguste nõuandekogu, mis hõlmab rahvusvahelisi põllumajandus- ja eestkosteorganisatsioone, annab oma panuse Fairtrade’i strateegiasse ja tugevdab õiglasema banaanisektori nimel seotust.

FAIRTRADE’I REAKTSIOON

Fairtrade tervitab selle uuringu tulemusi, kuna need võimaldavad banaanisektori väliskuludest paremini aru saada ja annavad nii sektoris kui ka Fairtrade’i süsteemiga liitunud tootjate hulgas asjade parandamiseks vajalikke soovitusi. Selliste probleemide nagu ebapiisav sissetulek ja ebatõhus veekasutus algpõhjused on omavahel seotud ning nendega tegelemiseks on kogu sektoril vaja pingutada. Allapoole suunatud hinnasurve (mille on tinginud jaemüüjad, kes tihti kasutavad kahjumi tekitajana banaane), väikesed riiklikud alampalgad, tööjõu nõrk kaitse, banaaniistanduste tööjõu mitteametlikkus ja kliimamuutused annavad kõik suurematesse väliskuludesse oma panuse. Fairtrade on pühendunud sellele, et teha kestlikuma banaanisektori saavutamise nimel kõikidel tasanditel partneritega koostööd.

UURIMISMEETODID

Uuringu käigus koguti täiendavast kirjandusest ja asjatundjate arvamuste põhjal banaanisektori – sealhulgas Fairtrade’i sertifikaadiga ja sertifitseerimata tootjate – kohta andmeid. Fairtrade’i sertifikaadiga tootjate kohta käivaid andmeid koguti otse 15 Fairtrade’i süsteemiga liitunud istandusest ja 97 Fairtrade’i süsteemiga liitunud väiketootjalt.

Kui kohalikud asjatundjad, sealhulgas CLAC (õiglase kaubanduse väiketootjate ja töötajate Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna võrgustik), olid andmed üle kontrollinud ja kehtivaks tunnistanud, rakendati rahvusvaheliselt tunnustatud rahaliseks väärtuseks arvutamise meetodeid, et andmed ja tulemused sotsiaalseteks ja keskkonnaalasteks kuludeks konverteerida.

Banaanisektori tulemused kujutavad endast keskmise banaanikasti väliskulude ligikaudset arvutlust, mis arvutatakse välja nii, et riigi sektori kogu väliskulud jagatakse kogutoodanguga. Tulemuste võrdlemiseks väljendatakse dollarites sektori ja Fairtrade’i süsteemiga liitunud tootjate kogu väliskulusid (xx dollarit banaanikasti kohta, kus üks kast võrdub 18,14 kilogrammi banaanidega).

Kuigi uuringu ülesehitus ja kogu sektorit hõlmavate algandmete puudus seadsid uuringule teatud piiranguid, pidasid teadlased siiski tõenäoliseks seda, et Fairtrade’i süsteemiga liitunute ja sektori väliskulude erinevust tegelikult alahinnatakse, kuna kogu sektorit hõlmavate andmete kogumiseks ja tõlgendamiseks kasutati konservatiivseid lähenemisi.

Ingliskeelne uuring on saadaval siin.

Vaikne tunnistaja

Kristina Mänd, MTÜ Mondo vastutustundliku tarbimise eestvedaja

VAIKNE TUNNISTAJA

Paar nädalat tagasi leidis ostja Prisma poes banaani, mille koorele oli kraabitud sõna „HELP“. Seda, kas selle võis kirjutada keegi hädas olev banaanikorjaja, naljaviskav laotööline või kampaaniat korraldav aktivist, ei tea ja ei usu, et sel on ka tähtsust. Oluline on, et küsimused, kust ja kuidas tuleb meie toidulauale toit, on taas päevakorral. Seekord on banaan toidu päritolu ja teekonna vaikne tunnistaja.

Kellele tass kohvi (Etioopiast või Kolumbiast), sisse suhkur (Brasiiliast või Indiast), teed (Keeniast või Hiinast) või kakaod (Ghanast või Elevandiluurannikult), klaasi apelsinimahl (Brasiiliast) ja suhu banaan (Ecuadorist või Costa Ricalt) – selline on paljude inimeste hommikusöögi algus. Iga toiduaine tuleb tuhandete kilomeetrite kauguselt. Erinevalt Eesti kartulist või õunast ei ole meil võimalik oma silmaga näha, kuidas neid toodetakse. Peame uskuma toiduainete vahendajaid ehk maaletoojaid ja poekette, et nemad on selle kontrolli meie eest ära teinud. Kahjuks on poodides napilt teavet saadaval ja sageli on välja toodud kõigest riik, kust vili kasvatati, ning maaletooja. Kasvatamise ja tootmise tingimuste kohta infot ei ole. Ja nii me võimegi süüa teadmatusest lapstööjõu või orjatööga toodetud banaani.

Strateegiline banaan

Banaan on selle teadmatu ja läbipaistmatu tarneahela sümbol. Banaan on Eestis populaarsuselt kolmas vili õunte ja tsitruseliste järel, mida meil müüdi 2015. aastal keskmiselt 12,5 kg inimese kohta. Banaan on teravilja, suhkru, kohvi ja kakao järel viies kõige olulisem toidukaup, mida maailmas kokku toodetakse enam kui 107 miljonit tonni. Selle koguse abil saaks kogu Eestimaa katta kuue meetri paksuse banaanikihiga. Euroopa Liit on maailma suurim banaanide importija.

Odav banaan on kaupmeeste jaoks strateegiline toode, mis kliente poodi tõmbab. Kui klient on poes, ostab ta ka teisi tooteid, mille hind on kõrgem. Kui õuna saab kätte juba 0 kilomeetri kauguselt, siis banaanid tulevad umbes 10500 kilomeetri kauguselt. Ja ometi maksab poes banaanikilo 90 senti – 1,5 eurot (sellest saab kaupmees umbes 20% ja maaletooja 33%; tööline teenib ainult kuskil 7%) ning õun ligi 1,5-2,5 eurot. Banaani ebanormaalselt odav hind tuleb kahe olulise teguri arvelt: kontrollimatud töö- ja keskkonnatingimused.

Banaan tunnistab

Banaan on maailma suurim rohttaim, mis on algselt pärit Kagu-Aasiast. Praegu kasvatatakse banaane enam kui 150 riigis, peamiselt Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ning peamiselt ekspordiks. See tähendab, et neid kasvatatakse raha, mitte isevarustatuse nimel. Kasumi suurenemise ja kulude kokkuhoiu nimel selmet lähtuda kestlikust tootmisest ning inimõigustest rajatakse võimalikult suurtele aladele ärilise eesmärgiga istandusi, seda eriti (varem) väga mitmekesise vihmametsaga piirkondades. Looduslik taimestik hävitatakse ning tohututele aladele istutatakse ainult üks kultuur: banaan. Niimoodi luuakse suuri maalappe katvad ainukultuuriistandused.

Alguses annavad sellised istandused tõepoolest märkimisväärset kasumit, aga muld ja taimed ammenduvad kiiresti, mistõttu tuleks sagedasti kultuure vahetada ning mulda toitainetega varustada. Seda ei tehta. Mitmekesisuse puudumine sunnib aga kasutama palju putukamürke ja taimekaitsevahendeid (ka selliseid , mis on Euroopas keelatud). Kui kahjurid muutuvad kindlat liiki vahendite suhted resistentseteks, võetakse kasutusele järjest võimsamad mürkained, mida kannavad taimedele töölised ise või pihustatakse lennukitelt. Töölised kannavad sageli ebapiisavat kaitsevarustust. Lisaks elavad töölised koos oma peredega nendes samades istandustes ja pihustatud mürgid tabavad ka neid. Hiljuti on kindlaks tehtud, et banaaniistanduste tootjad kulutavad pihustamisele rohkem kui tööliste palkadeks. Reostatakse tööliste ja kohalike elanike vett, mulda ja õhku, steriliseeritakse pinnast (kohalikud ei saa kasvatada elamiseks vajalikke asju).

Selliste kontrollimatute banaaniistandustega kaasnevad õigusteta võõrtöölised, ametiühingute keeld, ebasobivad töövahendid ja –tingimused, tasu alla miinimumpalga, hooajaline töö, naiste diskrimineerimine ja ahistamine ning vähipatsientide, sündivate laste väärarengute ja hingamisteede haiguste arvu suurenemine jne. Seda kinnitavad pealtnägijad, töölised, filmid, artiklid ja uuringud. Ei ole põhjust nendes kahelda.

Eestis ei lubaks me selliseid töö- ja keskkonnaõiguste rikkumisi. Ometi vaatame seda rahulikult pealt, kui see toimub meist kaugel. Veel hullem on see, et ostes sellise hinnaga toodetud banaane anname tarnijatele, maaletoojatele ja poekettidele sõnumi, et see on ju täitsa OK.

Banaani saatanlik ring

Niimoodi tootmine aitab kokku hoida kulusid ja pakkuda ostjatele järjest madalama hinnaga banaane. See on nagu üks saatanlik ring. Kui me ostjana tahame odavat banaani, siis kaupmees seda meile ka pakub. Suuremad jaemüüjad ja importijad ostivad võimalusi, kuidas kasumi suurenemise nimel kulusid vähendades tootmist suurendada. Kaupmees tahab saada oma kasumi ja survestab maaletoojaid. Maaletooja survestab omakorda tootjat, kes odavama tootmise nimel koorib naha töölistelt ning reostab keskkonda. See viib omamoodi võidujooksuni põhja suunas, st kulusid vähendatakse miinimumini ja alla selle. Kui tootjad ei suuda enam survet taluda ega hindu alandada, ostivad jaemüüjad lihtsalt järgmise tootja. See tootja tuleb aga ilmselt riigist, kus on veelgi madalamad tööjõukulud, nõrgad seadused ja inimõiguste kaitse, lisaks pole keskkonnastandardeid põhimõtteliselt olemas.

97% banaanidest, mida me Euroopa sööme, on sordist Cavendish, mis on kõik pärit Lõuna-Ameerika ainukultuursetest istandustest. Ainukultuuride (lisaks banaanile ka nt kohviuba, puuvill) kasvatamine on paljude arengumaade majanduse peamine tuluallikas. Seega ebasoodsate ilmatikutingimuste ja ikalduste või muude monokultuuri saagikusele negatiivsete nähtuste tõttu on need riigid väga haavatavad. Sama saatus tabab ka ananasside, avokaadode, mangode jms. kasvatajaid.

Olen ise selliseid istandusi näinud ega osta enam kunagi banaani, mille puhul ma ei tea, kust see tuleb ja millistes tingimustes see on toodetud. Valin kas Fairtrade või biobanaani. Alati.

Toiduraiskamine

Kuna banaan on odav (meie enda surve tõttu), siis ostetakse seda palju ja ka raisatakse palju. Näen, kuidas inimene viskab ära natuke pehmeks läinud või pooliku banaani, kuna ta ei väärtusta seda. Selle banaani ja tema odavuse meile on aga kinni maksnud mitte kaupmehed ja maaletoojad, vaid töölised ja lapsed arenguriikidest ja nende loodus. Lisaks tarbijale viskavad banaane ära ka kaupmehed ja maaletoojad, kui banaan on „ebakorrektne“ ehk ei vasta Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele.

Suur jäätmekogus tekib ka istandustes. Iga banaanikobara jaoks kasutatavad kotid, mis sisaldavad ka põllumajanduskemikaalide preparaate ja kaitsevad vilju välismõjude eest, on vaid ühekordseks kasutamiseks. Ringlusesse võetakse vaid väike osa. Ülejäänud jõuavad prügilatesse ja istanduste ümbruskonda.

HELP

Ostmata jätmine ei ole lahendus. Õige oleks vaadata banaani ahelat kui tervikut, sest ühel hetkel sellise surve ja tootmisega meil neid troopilisi vilju enam lihtsalt pole. See on nagu fossiilkütusega – ühel hetkel saab see otsa. Ja mis siis?

Lahendus on enda poolt võimalikult väike raiskamine, õiglaselt toodetud banaanide eelistamine, poodidele oma soovitud valikutest teada andmine ning nii meie kui ka arenguriikide poliitikute survestamine inim- ja keskkonnaõigusi austavate seaduste järgimisel. Eriti hästi saab kodanik julgustada ja sundida poekette muutma oma käitumist ja targalt valima, mida nad meile pakuvad. Poeketid omakorda avaldavad survet maaletoojale, nõudes õiglaselt toodetud või mahebanaane ning maaletooja nõuab seda tootjalt. Tootja valib keskkonna- ja inimõigusi austavad istandused. Töölised saavad liituda ametiühingutesse ning survestada oma riikide valitsusi vastu võtma ja täitma samasuguseid seadusi nagu on arenenud riikides. Ainult nii on võimalik murda see ring ja teha banaanist vaikse tunnistaja asemel üks õnnelik toiduaine, mis toob meie päeva mõnusa energiasööstu. Kõigest kaks banaani annavad piisavalt energiat, millest jätkub 90-minutise treeningu jaoks.

Artikli kirjutamisel on kasutatud „Make Fruit Fair. Juhend õpetajatele“ tekste.

Artikkel on avaldatud 12.09.2019 Maalehes.

Videod vastutustundlikust tarbimisest ja õiglasest kaubandusest

Siit leiad videod, mängud ja multikad, mis räägivad vastutustundlikust tarbimisest ja õiglasest kaubandusest.

 

Fairtrade Youth Erasmus+ projekti raames tegid noored Tamsalu gümnaasiumist 2019. aasta jaanuaris filmi šokolaadi tootmise pahupoolest. Filmi pani kokku meediaring Fist Media. Ette valmistasid projektis osalejad Kert Pehap, Marii Kivirand, Karmen Freienthal ja Liselle Kaldaru. Näitlesid Jarmo Raudvee ja Ignat Filippov.

Vaata videot siin.

 

Mis on Fairtrade? Video on inglise keeles ja annab väga hea ülevaate Fairtrade’i põhimõtetest ja vajalikkusest. Väga sobiv koolinoortele.

 

 

Jänku-Juss saab teada, kust tuleb tema toit. Multikas on eesti keeles ja mõeldud lastele.

 

Mõttetu tarbimine või õiglane kaubandus: eestikeelne video, mis sobib klassiruumi.

 

Make Chocolate Fair: šokolaadišokk. Sa saad potentsiaalset sõnnikuhunnikut madalamana hoida valides poes õiglase kaubanduse!

 

Fair Trade: õiglane maailma saab alguse Sinust. Ingliskeelne Tedexi esinemine.

 

Kampaania "eco + õiglane toidab" video, kus müüakse inimestele orjatöö ja lapstööga valmistatud tooteid. Ja inimesed ostavad …

Saksa keeles ingliskeelsete subtiitritega.

 

Banana Link / Make Fruit Fair: Securing Your Rights. Video banaanitootmisest ja tööliste õiguste kaitsmisest. Miks peab teadma, mida Sa ostad? Inglise keeles, inglise keelsed subtiitrid.

 

Make Fruit Fair üleskutse: ebaõiglaselt toodetud banaan pigistab elu välja.

 

Make Fruit Fair: kui palju maksab banaan tegelikult?

 

Make Fruit Fair: mida tähendab banaanitootmine naistele? Hispaania keeles.

 

Make Fruit Fair: banaan võib olla kibe. Saksakeelne video.

 

Make Fruit Fair: saksakeelne viktoriin õiglasest kaubandusest ja troopilisest puuviljast

 

Odava hinna taga on sageli lapstööjõud. Vaata brittide mõtlemapanevat videot: ja mõtle oma valikud läbi

 

Vaata ja kuula, mida räägib banaane kasvatavate väiketalunike ühingu koordinaator Koziel Fraser Tuulepealsetelt saartelt (Windward Islands) õiglaselt toodetud banaanidest, vastutusest ja Make Fruit Fair kampaaniast.

 

#1 Speaking for Fair Trade with Kozel Fraser

 

#2 Speaking for Fair Trade with Kozel Fraser

 

#3 Speaking for Fair Trade with Kozel Fraser

 

#4 Speaking for Fair Trade with Kozel Fraser

Fairtrade International aruanded

<iframe src="http://www.slideshare.net/fairtrade/slideshelf" width="615px" height="470px" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no" style="border:none;" allowfullscreen webkitallowfullscreen mozallowfullscreen></iframe>