Banaanitootmise tegelikud kulud: 2019. aasta üleilmne uuring
- Üksikasjad
- 22.12.2019
Banaan on kahtlaselt odav. Põhjus on selles, et lõpphinna kujundamisel ei arvestata tootmisega kaasnevaid „väliskulusid“ ehk banaanide tootmisega kaasnevate tegelike kulude ja mõjuga keskkonnale ja ühiskonnale.
Seda, et banaanide ärilisel eesmärgil tootmisel on keskkonnale ja ühiskonnale negatiivne mõju, on tõdetud juba pikka aega. Huvirühmad nõuavad kestlikumate ja läbipaistvamate tootmisprotsesside poole püüeldes ettevõtetelt aina enam seda, et viimased sellised väliskulud sisestaks.
Selleks, et teada, kui suured need kulud tegelikult on, tellis Fairtrade International True Price’ilt ja Trucostilt peamiste päritoluriikide – Colombia, Dominikaani Vabariigi, Ecuadori ja Peruu – banaanitootjate sotsiaalsete ja keskkonnalaste väliskulude kohta esimese sellealase uuringu. Uuringu eesmärk oli teha kindlaks kogu sektori kõige suuremad kulutused, võrrelda neid Fairtrade’i süsteemiga liitunud tootjate omadega ning tuua esile nende tootjate head tavad, kellel olid parimad sotsiaalsed ja keskkonnaalased tulemused.
PEAMISED TULEMUSED
Banaanisektori tootmises ületavad sotsiaalsed kulud keskkonnaalaseid kulusid
Uuringu käigus arvutati välja, et banaanitootmise sektori keskmised väliskulud on kokku 6.70 dollarit kasti kohta. Üks kast võrdub 18,14 kilogrammi banaanidega.
Leiti, et sellest keskmisest kogukulust on sektori keskmised sotsiaalsed kulud suuremad kui keskmised keskkonnalased kulud: 4 dollarit, võrreldes 2.70 dollariga.
Suurimad sotsiaalsed kulud kõigis neljas uuritud riigis on töötajate ebapiisav palk ja sotsiaalkindlustus ning väiketootjate ja nende perekondade ebapiisav sissetulek. Kokku on need keskmiselt kuni 33% välistest kogukuludest. Suurimad keskkonnaalased kulud kõigis neljas uuritud riigis on maakasutus (21%), kliimamuutused (10%) ja veevarude vähenemine (6%).
Banaanisektor saab Fairtrade’i kestlikest tavadest õppust võtta
Banaanisektori tootjad võivad oma tulemusi parandada, võttes kasutusele Fairtrade’i süsteemiga liitunud tootjate head tavad: peamiselt need, mis on seotud tootjate ebapiisavast sissetulekust, töötajate ebapiisavast palgast ja sotsiaalkindlustusest, töötajate ahistamisest ning tervise ja ohutusega seotud riskidest tingitud sotsiaalsete kuludega. Keskkonnaalaste kestlike võimaluste hulka kuuluvad kliimamuutustega seotud kulude vähendamine, maakasutuse mõjude minimeerimine ja Fairtrade’i lisatasu strateegilisem kasutus (palgalisa, tootlikkusse ja tööjõu tõhususse investeerimine).
Fairtrade’i süsteemiga liitunud tootjate väliskulud on sektori keskmisest väiksemad
Uuringu käigus avastati, et banaanitootmise keskmised väliskulud on Fairtrade’i süsteemiga liitunud tootjatel 45% väiksemad kui sektori keskmistel tootjatel: 3.65 dollarit, võrreldes 6.70 dollariga kasti kohta. See erinevus tuleneb peamiselt sellest, et Fairtrade’i süsteemiga liitunud tootjatel on märkimisväärselt väiksemad välised sotsiaalsed kulud kui sektori võrdlusalusel. Tootjate välised keskkonnaalased kulud olid keskmise mõttes sarnased.
Uuring käsitles eraldi ka väiketootjaid ja -istandusi. Istanduste lõikes on Fairtrade’i süsteemiga liitunud tootjatel 58% väiksemad väliskulud kui sektoris keskmiselt (3.09 dollarit vs. 7.33 dollarit kasti kohta). Fairtrade’i süsteemiga liitunud väiketootjate väliskulud on 29% väiksemad kui sektori võrdlusalusel (3.99 dollarit vs. 5.63 dollarit kasti kohta).
Fairtrade’i süsteemi banaanitootmise sotsiaalsed kulud moodustavad sektori võrdlusalusest veerandi (1.05 dollarit vs. 4 dollarit kasti kohta), peamiselt seetõttu, et töötajate palk on suurem ja sotsiaalkindlustushüvitised parimad ning väiketootjate sissetulekud suuremad. See rõhutab Fairtrade’i standardite ja hinnakujunduse olulisust ning toob esile ka tootlikkuse parandamiseks tehtavaid pingutusi.
PEAMISED TARKUSETERAD JA SOOVITUSED
Vähendada sotsiaalseid kulusid, töötades sektoris inimväärse palga kehtestamise nimel
Fairtrade’i standardid ning Fairtrade’i miinimumhind ja lisatasu muudavad banaaniistanduste töötajate paremad töötingimused ja põhipalga kohustuslikuks. Inimväärse palga saavutamiseks astub Fairtrade mitmete mehhanismide kaudu samme. Fairtrade’i palgatööjõu standard vaadatakse 2019. aastal üle, et uurida võimalusi kehtestada banaaniistandustes töötajatele päritoluriigipõhised põhipalga tasemed. Uuriti, kas saaks üldisemalt rakendatavaks muuta seda, et lisatasuks makstakse sularaha rohkem välja (praegu 20% või mõnedel juhtudel 50%). Teiste mehhanismide hulka kuuluvad Fairtrade’i miinimumhinna ülevaatamine ning palga mõjutamiseks mõeldud programmide osas äripartneritega koostöö tegemine.
Parandada töötajate mõjuvõimu suurendamist
Joondudes Fairtrade’i laiemast töötajate õigusi puudutavast tegevuskavast, toetab Fairtrade Dominikaani Vabariigi ja Ghana Fairtrade’i süsteemiga liitunud banaaniistanduste töötajate mõjuvõimu pikaajalisemat suurendamist, mille eesmärk on parandada muutuste esilekutsumiseks töötajate läbirääkimisvõimekust. See hõlmab koostööd ametiühingutega (Ghanas) ning töötajate õiguste ja eri sugusid puudutavate õiguste alaste koolituste korraldamist ja töötajate töövõrgustike tugevdamist.
Parandada nii keskkonnaalaste kui ka sotsiaalsete kulude vähendamiseks tootlikkust
Uuring toob välja, et tootlikkuse parandamine võib vähendada nii väliseid keskkonnalaseid kulusid kui ka ebapiisavast palgast ja sissetulekust tingitud sotsiaalseid kulusid. Fairtrade käivitas Ladina-Ameerika banaanisektoris 2015. aastal tootlikkuse parandamise programmi, et suurendada keskkonnasõbralike meetodite abil väiketootjate saaki. Programm aitas nendel tootjatel esimese kahe aasta jooksul saaki 29% võrra suurendada, samas kui nad kasutasid tootmiseks vähem põllumajanduskemikaale ja vett. Selle tulemusel vähenesid banaanikasvatajate püsikulud ja suurenes netotulu. Õiglase kaubanduse üleilmse süsteemi investeeringu toel laiendab CLAC programmi rohkematele Ladina-Ameerika väiketootjatele.
Teha koostööd ja toetada kogu sektorit hõlmavat tegevust
Sellest uuringust saab andmeid, mida Fairtrade ja teised toetajad saavad nende poliitiliste meetmete rakendamise toetamiseks kasutada, mis vähendavad väliseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kulusid. Need hõlmavad suuremat alampalka, suuremaid sotsiaalkindlustussissemakseid ning maahoiuga seotud meetmeid (millega kaasneb tootlikkuse parandamine, mis võimaldab tootjatel väiksema maa-ala peal rohkem kasvatada). Fairtrade’i töötajate õiguste nõuandekogu, mis hõlmab rahvusvahelisi põllumajandus- ja eestkosteorganisatsioone, annab oma panuse Fairtrade’i strateegiasse ja tugevdab õiglasema banaanisektori nimel seotust.
FAIRTRADE’I REAKTSIOON
Fairtrade tervitab selle uuringu tulemusi, kuna need võimaldavad banaanisektori väliskuludest paremini aru saada ja annavad nii sektoris kui ka Fairtrade’i süsteemiga liitunud tootjate hulgas asjade parandamiseks vajalikke soovitusi. Selliste probleemide nagu ebapiisav sissetulek ja ebatõhus veekasutus algpõhjused on omavahel seotud ning nendega tegelemiseks on kogu sektoril vaja pingutada. Allapoole suunatud hinnasurve (mille on tinginud jaemüüjad, kes tihti kasutavad kahjumi tekitajana banaane), väikesed riiklikud alampalgad, tööjõu nõrk kaitse, banaaniistanduste tööjõu mitteametlikkus ja kliimamuutused annavad kõik suurematesse väliskuludesse oma panuse. Fairtrade on pühendunud sellele, et teha kestlikuma banaanisektori saavutamise nimel kõikidel tasanditel partneritega koostööd.
UURIMISMEETODID
Uuringu käigus koguti täiendavast kirjandusest ja asjatundjate arvamuste põhjal banaanisektori – sealhulgas Fairtrade’i sertifikaadiga ja sertifitseerimata tootjate – kohta andmeid. Fairtrade’i sertifikaadiga tootjate kohta käivaid andmeid koguti otse 15 Fairtrade’i süsteemiga liitunud istandusest ja 97 Fairtrade’i süsteemiga liitunud väiketootjalt.
Kui kohalikud asjatundjad, sealhulgas CLAC (õiglase kaubanduse väiketootjate ja töötajate Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna võrgustik), olid andmed üle kontrollinud ja kehtivaks tunnistanud, rakendati rahvusvaheliselt tunnustatud rahaliseks väärtuseks arvutamise meetodeid, et andmed ja tulemused sotsiaalseteks ja keskkonnaalasteks kuludeks konverteerida.
Banaanisektori tulemused kujutavad endast keskmise banaanikasti väliskulude ligikaudset arvutlust, mis arvutatakse välja nii, et riigi sektori kogu väliskulud jagatakse kogutoodanguga. Tulemuste võrdlemiseks väljendatakse dollarites sektori ja Fairtrade’i süsteemiga liitunud tootjate kogu väliskulusid (xx dollarit banaanikasti kohta, kus üks kast võrdub 18,14 kilogrammi banaanidega).
Kuigi uuringu ülesehitus ja kogu sektorit hõlmavate algandmete puudus seadsid uuringule teatud piiranguid, pidasid teadlased siiski tõenäoliseks seda, et Fairtrade’i süsteemiga liitunute ja sektori väliskulude erinevust tegelikult alahinnatakse, kuna kogu sektorit hõlmavate andmete kogumiseks ja tõlgendamiseks kasutati konservatiivseid lähenemisi.
