Custom Flash - Free Version

Kontaktid

Jaanus Välja

Fairtrade International esindaja Eestis

e-aadress: fairtrade[a]fairtrade.ee

mobiiltelefon: +372 56 677 177

 

Riikka Karppinen

Fairtrade litsentsihaldur Soomes ja Baltimaades

e-aadress: riikka.karppinen[a]reilukauppa.fi

mobiiltelefon: +358 (0) 40 562 7424

 

Õiglase kaubanduse linn

Õiglase kaubanduse linn ja õiglase kaubanduse vald on aunimetused linnadele ja valdadele, kes soovivad oma eetiliste avalike hangetega tagada kestliku arengu ja edendada õiglast kaubandust. Aunimetuse saamiseks peavad linnad ja vallad täitma õiglase kaubanduse linna kriteeriume.

 

Õiglase kaubanduse linn tegutseb koostöös kohalike ettevõtete, koolide, koguduste ja kodanikuühendustega selle nimel, et suurendada õiglase kaubanduse tuntust, sertifitseeritud toodete kättesaadavust ja kasutamist ning selleks, et tõsta teadlikkust avalike hangete eetilisusest. Aunimetus näitabki, et erinevad huvigrupid on võimelised edukaks koostööks kestliku arengu põhimõtetele vastavate eetiliste hangete tegemisel. Aunimetuse omistamise üle otsustab õiglase kaubanduse organisatsioon. Aunimetus antakse üheks aastaks korraga ja selle säilitamiseks peab omavalitsus iga-aastases aruandes esitama oma tegevuse tulemused eetilise tarbimise edendamisel.

 

Õiglase kaubanduse linna või valla aunimetuse saamiseks peab linn või vald aktiivselt tegutsema õiglase kaubanduse ja hangete vastutustundlikkuse edendamiseks.

 

Õiglase kaubanduse linna kriteeriumite täitmiseks on vaja teha viis sammu:

võtta õiglase kaubanduse tooted kasutusele linnavalitsuses ja linna poolt korraldatud üritustel, kutsuda kokku aunimetuse taotlemist toetav töörühm, edendada õiglase kaubanduse toodete müüki kohalikes ettevõtetes, kasutada õiglase kaubanduse tooteid töökohtadel ja kodanikuühendustes ning viimaks on aunimetuse saamise eelduseks ka linna aktiivsus õiglase kaubanduse alases teavitustegevuses.

 

Õiglase kaubanduse linna kriteeriumid:

 

1. LINN KASUTAB ÕIGLASE KAUBANDUSE TOOTEID

 

Õiglase kaubanduse linna aunimetus on märk sellest, et linn on võtnud kohustuse olla oma tegevuses vastutustundlik ja järgida kestliku arengu põhimõtteid. Juba enne aunimetuse saamist peab linn oma hangetes eelistama selliseid tooteid, mis näitaksid linnaametnikele ja kodanikele, et vastutustundlik ollakse ka praktikas.

 

  • Kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kasutab omavalitsus tööruumides ja enda poolt korraldatavatel üritustel õiglase kaubanduse põhimõtetele vastavalt toodetud kohvi ja teed

  • Kohalik omavalitsus kasutab regulaarselt ka mõnda muud sertifitseeritud toodet lisaks kohvile ja teele

  • Kohalik omavalitsus suurendab regulaarselt õiglase kaubanduse toodete kasutamis, kas võttes kasutusele uusi tooteid või kasutatavate toodete koguseid suurendades

 

2. LINNAS TEGUTSEB TÖÖRÜHM

 

Õiglase kaubanduse linnades tegutseb kohalik töörühm. Töörühm jälgib, et aunimetuse saamiseks vajalikke kriteeriume täidetaks ka pärast aunimetuse saamist. Töörühm otsib ka uusi tegevusvõimalusi ja arutab, kuidas õiglase kaubanduse linna aunimetust linna huvides kõige paremini ära kasutada.

 

  • Pärast aunimetuse andmist jälgib töörühm kriteeriumite täitmist ja esitab selle kohta kord aastas aruande õiglase kaubanduse organisatsioonile

  • Töörühma peab kuuluma inimesi kogukonna erinevatest valdkondadest: kohalikest ettevõtetest, kodanikuühendustest, kogudustest ja mujalt

  • Töörühmas peab olema vähemalt üks linna esindaja

 

3. ÕIGLASE KAUBANDUSE TOOTED ON KÕIGILE KÄTTESAADAVAD

 

Kui linn või vald soovib aunimetust saada, peab selle elanikel olema võimalus õiglase kaubanduse

tooteid osta kohalikes poodides ja toitlustusettevõtetes. Õiglase kaubanduse kohvi, teed või teisi tooteid pakkuvad ettevõtjad on olulised ka õiglase kaubanduse tutvustamise seisukohast ning seetõttu on ettevõtete kaasamine algatusse tähtis.

 

Enne aunimetuse taotlemist kontrollib töörühm, et piisavalt paljudes kohalikes kohvikutes, restoranides ja hotellides pakutaks õiglase kaubanduse tooteid. Nõutavate kohvikute, restoranide ja hotellide hulk sõltub linna elanike arvust.


Alla 5000 elaniku / 1
5000-10 000 elaniku / 3
10 000-20 000 elaniku / 5
20 000-50 000 elaniku / 8
50 000-100 000 elaniku / 10
100 000-200 000 elaniku / 15
Üle 200 000 elaniku / 20


4. ÕIGLASE KAUBANDUSE TOODETE KASUTAMINE

 

Õiglase kaubanduse tooteid kasutavad kodanikuühendused, kogudused, spordiseltsid ja ettevõtted, kes on seeläbi ka õiglase kaubanduse toetajad. Sageli on nad oma kodulinnas aktiivsed tegutsejad ja valmis ka õiglase kaubanduse sõnumit vahendama. Õiglase kaubanduse tooteid, näiteks kohvi ja teed kasutades, on mõistlik see ka oma kodulehel esile tõsta. Nõutavate töökohtade ja ühenduste hulk sõltub linna elanike arvust.


Alla 5000 elanikku / 5
5000-10 000 elanikku / 10

10 000-20 000 elanikku / 12
20 000-50 000 elanikku / 15
50 000-100 000 elanikku / 20
100 000-200 000 elanikku / 30
Üle 200 000 elanikku / 50


5. LINN TEGUTSEB JA TEAVITAB

 

Linnas on infopunkt, kust linnaelanikud saavad teavet õiglase kaubanduse liikumise, sertifitseerimissüsteemi ja toodete kohta. Õiglase kaubanduse linn korraldab kord aastas õiglase kaubanduse nädalal mõne teemaga seotud ürituse.

 

Linn teeb koostöös töörühmaga teavitustööd meedias ja linnaelanike seas teadlikkuse tõstmiseks eetilisest tarbimisest ja õiglase kaubanduse linna aunimetuse olemusest.

 

Oluline on, et ka õiglase kaubanduse linna kodulehel oleks info õiglase kaubanduse aunimetuse ja linna lubaduse kohta korraldada ainult eetilisi avalikke hankeid. Sealsamas võiks olla ka viited kodulehtedele, kust õiglase kaubanduse kohta lisateavet saada.

 

Linna algatuses osalejate (kohvikud, restoranid, hotellid, töökohad, ühingud, kogudused) nimekiri avaldatakse kas linna enda või selleks eraldi loodud kodulehel.

 

Õiglase kaubanduse linna aunimetust annab Eestis välja MTÜ Mondo. Õiglase kaubanduse aunimetuse saamiseks tuleb täita ülal toodud 5 kriteeriumit ja esitada vastav avaldus, kus tuleb ka nende kriteeriumite täitmist kirjeldada.

 

MTÜ Mondo nõustab soovi korral aunimetust taotlevaid omavalitsusi ja vajadusel korraldab koolitusi ning aitab ka teavitusüritusi korraldada.

 

MTÜ Mondo kontaktisik on õiglase kaubanduse valdkonnajuht Jaanus Välja, mobiil: 56 677177, e-aadress: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Põhjalikuma ülevaate õiglase kaubanduse linnade liikumisest leiad raamatust

“Ma tahan elada õiglase kaubanduse linnas!”

 

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

KASULIKKE NÕUANDEID:

 

Õiglase kaubanduse linna puhul lähtutakse kestliku arengu põhimõttest

 

Õiglase kaubanduse linna aunimetuse saamisel on põhikriteeriumiks pikaajaline vastutustundlike hangete osa suurendamine ja tegevuse arendamine. Aunimetuse säilitamiseks peab töörühm igal aastal oma aruandes näitama, kuidas õiglase kaubanduse toodete osakaal on linna hangetes kasvanud. Aruandes tuleb ka selgitada, mida on tehtud õiglase kaubanduse tutvustamise ja toodete kättesaadavuse parandamiseks.

 

Ülemineku teeb lihtsamaks see, et kõike ei pea päevapealt muutma, vaid võib rahulikult otsida just oma kodulinnale kõige paremini sobivaid tegutsemisviise ja õiglase kaubanduse tooteid.

 


Muutused ei toimu üleöö

 

Linn suurendab ostetavate õiglase kaubanduse toodete kogust igal aastal ühe tooterühma piires või ostab sisse senisest laiemas sortimendis tooteid.

 

Õiglase kaubanduse toodete kättesaadavus paraneb kohvikutes, restoranides ja hotellides või siis hakkab järjest suurem arv töökohti või ühinguid kasutama õiglase kaubanduse tooteid.

 

Õiglase kaubanduse nähtavuse ja tuntuse suurendamiseks tehakse aktiivset teavitustööd. Linna toetus õiglase kaubanduse põhimõtetele ja õiglane kaubandus kohalikus meedias on senisest rohkem esile tõstetud.

 


Toetus töörühmale

Õiglase kaubanduse organisatsioon pakub tuge valdadele ja linnadele, kes soovivad levitada teavet eetilise tarbimise ja õiglase kaubanduse kohta.

Töörühma ülesanne on kriteeriumite täitmisele kaasaaitamine ja nende täitmise kontrollimine.Tegevuse tõhustamiseks peaks linn tegema tihedat koostööd töörühmaga.

Õiglase kaubanduse linna algatus põhineb vabatahtlikkusel, aga õiglase kaubanduse linnaks saamise soovi kinnitamiseks on kohustuste võtmine oluline. Linnad saavad töörühma toetada mitmel moel.

 

Aunimetuse saanud linnad on oma töörühmi toetanud järgmiselt:

  • Eraldatakse vahendeid teavitustööks, et töörühm saaks suurendada õiglase kaubanduse tuntust

  • Julgustatakse avaliku halduse töökohti kasutama õiglase kaubanduse tooteid nii palju kui võimalik

  • Seatakse eesmärgid töörühma tööle ja tarbimise eetilisuse tõstmisele

  • Töötatakse aktiivselt õiglase kaubanduse tuntuse tõstmise nimel nii organisatsiooni enda sees kui ka linnaelanike hulgas

  • Võetakse tööle inimesed, kes vastutavad õiglase kaubanduse linna aunimetusega seotud tegevuse ja teavituse eest

  • Püütakse olla eetiline ka nende hangete puhul, kus ei ole võimalik hankida õiglase kaubanduse sertifikaadiga tooteid.

Black Gold

BLACK GOLD ‘Wake Up and Smell the Coffee’

Nick Francis ja Marc Francis film

www.blackgoldmovie.com

Filmist

Rahvusvahelised kohvifirmad valitsevad meie supermarketites $80 miljardi väärtuselist kohvitööstust, tehes kohvist nafta järel maailma kõige väärtuslikuma kaubaartikli. Ajal, mil me maksame oma tassi latte ja cappuccino eest üle 20 krooni, saavad kohvitalunikud oma toodangu eest sellist hinda, mis sunnib neid pankroti äärel virelema. Kusagil mujal maailmas ei ole see paradoks nii terav kui kohvi sünnimaal Etioopias. Tadesse Meskelal on missioon päästa 74 000 kohvitalunikku hävingust. Tadesse reisib maailmas, et leida neid, kes on nõus ostma Etioopia farmerite kasvatatud kõrgekvaliteetset kohviuba õiglase hinna eest. Tadesse visiitide ajal Londonisse ja Seattle'isse saab selgeks, kuivõrd suur on rahvusvaheliste kohvikorporatsioonide võim maailma kohviturul. Usutlused New Yorgi kohvibörsi maaklerite ja WTOs läbirääkimisi pidavate kaubandusministritega näitavad, kui raske on Tadessel leida Etioopia farmeritele toimiv lahendus.

Režissöörid Nick ja Marc Francis:

Meil tekkis vajadus teha filmi kohvist, kui kuulsime 2002. aasta lõpus, et Etioopias on algamas uus näljahäda. Etioopia näljahädale reageeris maailm kakskümmend aastat varem 1984. aastal abiannetustega. Erinevalt tolle ajaga seisid kohvitalunikud nüüd näljahädas ajal, mil rahvusvaheline kohvitööstus õitses.

Me sooovime oma filmiga teadvustada vaatajale, et vaid ühe tassi kohvi vahendusel oleme tihedalt seotud miljonite inimeste toimetulekuga maailmas. Kohvi on ülemaailmne kogemus, mida naudivad miljardid inimesed iga päev olles nii seotud õitsva kohvitööstusega kui pankrotiga silmitsi seisvate kohvitalunikega. Meie lootus oli teha film, mis sunniks meid - lääne tarbijaid - andma hinnangut meie endi tarbimiskäitumisele ja selle seosele ülejäänud maailmaga.

Etioopia – kohvi sünnimaa

Etioopia kohvitalunikud, kord olnud selle maa sool, on ülemaailmse kohvituru kõikumise tõttu vaesustunud, tuhanded perekonnad jäävad tasapisi ilma rahast ning on pankrotistumas. Kirjeldatud olukord puudutab otseselt 15 miljonit inimest Etioopias, kelle ellujäämine sõltub kohvist nagu ka selle maa majandus, mis saab 67% oma eksporditulust kohviekspordist. Kuid sarnase murega seisavad silmitsi mitte ainult Etioopia, vaid kogu maailma need talunikud, keda mõjutavad kohvi madalad hinnad.

Tadesse Meskela – muutuste nimel

74 000 talunikku esindava Oromia Kohvitalunike ワhistute Liidu tegevjuhi Tadesse Meskela eesmärk on vältida rahvusvahelist kaubandussüsteemi ning leida ostjaid, kes maksaks tema kõrgkvaliteetse kohvi eest õiglast hinda. Meskela pühendub täie meelekindluse ning kirega nende tuhandete talunike elu parandamisele, keda ta esindab. Temaga veedetud päevade jooksul külastasime ka kohvi töötlemise tehast, kus sajad naised töötavad kaheksa tundi päevas, eraldades üksikuid mittekvaliteetseid kohviube tuhandete kvaliteetsete hulgast enne eksportimist. Need naised on kohvitööstuse ahela olulisimad lülid ning neile makstakse vaevalt pool dollarit päevas.Tadesse töö, pühendumus ning olukorra ja tema ees seisva ülesande mõõtmatus on aukartustäratav.

WTO määrav roll

Pärast esimest filmiringi Etioopias lendasime otse Cancun'i filmima Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) kohtumisi, kus võeti vastu raskeid otsuseid, mis õõnestavad Aafrika majandust ja arengut puudutavaid kaubandusreegleid. WTO otsused ei puuduta otseselt kohvi hinda, kuid oli väga oluline avardada filmi käsitlusala ning tuletada inimestele meelde, et lisaks kohvitalunikele võitlevad maailmaturul ellujäämise nimel ka miljonid teiste kaupade tootjad . Just WTO-s lõpetati võitlus õiglasemate rahvusvaheliste kaubandusreeglite nimel.

Konverentsikeskus oli pilgeni täis erinevate Aafrika riikide esindajaid ja ministreid, kelle soov oli lõpetada toetuste jagamine: rikkad riigid maksavad oma talunikele iga-aastaselt toetust $300 miljardit, mis ei võimalda arengumaadel rahvuvahelisel turul võistelda. Samuti soovisid nad pigem õiglasemat kaubandussüsteemi kui suuremat rahalist toetust. Aafrika riikide 1% võrra suurem osalus maailmamajanduses toodaks iseenesest $70 miljardit aastas, mis on viis korda enam kui see manner praegu toetust saab. Hoolimata Euroopa ja USA ilukõnedele ei viidud läbi mingeid muutusi ning ettepanekuid vajalike muutuste järele ei võetud kuulda. Taolisel käitumisel olid omad tagajärjed: esimest korda keeldusid arengumaad sunnitult alla kirjutama kokkulepetele, mis nende huvisid ei kaitsnud – ning WTO läbirääkimised kukkusid läbi.

Arengumaid läbirääkimiste keskpunkti tõstma pidanud Doha läbirääkimiste voor on läbi kukkunud ning selle taaskäivitamine on ebatõenäoline. Rikkaid riike soosiva moonutatud kaubandussüsteemi rakendamine jätkub endiselt.

Rahvusvahelise suurärid keelduvad kommentaaridest

Hoolimata mitmetest püüdlustest ja lubadustest ei õnnestunud intervjueerida Starbucks Coffee Company esindajat, sest meie kõnedele ei vastatud. Sarnaselt Starbucks'ile keeldusid Musta Kulla tarbeks mõeldud intervjuudest ka kõik teised juhtivad kohvimüüjad nagu Sara Lee, Proctor&Gamble, Kraft ja Nestle.

Hea teada kohvist:

  • Kohvi kasvatatakse enam kui 50-s riigis ning see annab tööd üle 25-le miljonile kohvikasvatajale.

  • Kohv on nafta kõrval enim tarbitud kaup, mille iga-aastane käive ületab $80 miljardit aastas.

  • Kohv on maailmas kõige populaarsem jook. Igal aastal juuakse seda kokku umbes 2 miljardit tassi.

  • Ameeriklased on suurimad kohvitarbijad. Arvestuste järgi joovad enam kui 100 miljonit ameeriklast päevas kokku umbes 400 miljonit tassi kohvi.

  • Mõnede arvestuste kohaselt tarbitakse ülemaailmselt päevas igas sekundis 3400 tassi kohvi.

  • Ühe espresso valmistamiseks kulub 50 kohviuba ning iga uba peab olema eraldi käsitsi korjatud.

  • Maailma kohviturgu valitsevad neli suurkorporatsiooni – Kraft, Nestle, Proctor&Gamble ja Sara Lee.

  • Kohvi hind on paika pandud New Yorgi (Arabica kohv) ja Londoni (Robusta kohv) börssidel.

  • Aastatel 2001-2003 langes kohvi hind viimase 30 aasta madalaimale tasemele.

  • Kohvi sünnimaa on Etioopia, mis toodab ka maailma kõrgeima kvaliteediga kohvi.

  • Tänapäeval sõltub 15 miljoni etiooplase elu kohvitootmisest, mis moodustab 67% riigi välisekspordist.

  • Keskmine kohvitalunik saab $3 maksva kohvitassi eest kätte 3 US senti.

  • Etioopia on maailma üks vaesematest riikidest ning sõltub praegu erakorralistest abiannetustest enam kui viimase 20 aasta jooksul. Umbes 7 miljonit inimest vajab erakorralist abi igal aastal.

  • Aafrika riikide 1% võrra suurem osalus maailmamajanduses toodaks iseenesest $70 miljardit aastas, mis on viis korda enam kui see manner praegu toetust saab.

TADESSE MESKELA:

“Meile jääb lootus, et ühel päeval on tarbijad teadlikud sellest, mida nad joovad. Muutus on tarbijate kätes, kui neid teavitatakse. Küsimus ei puuduta mitte ainult kohvi, vaid ka teisi tooteid, mille eest makstav äärimiselt madal hind mõjub tootjaile hävitavalt.”

www.oromiacoffeeunion.org